Õppe- ja kasvatustegevuse metoodilised alused

Õppe- ja kasvatustöö lasteaias toimub vastavalt õppekavale. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on laste kehalise, vaimse, sotsiaalse, kõlbelise ja esteetilise arengu toetamine. See protsess lähtub lapsest, soodustades eesmärgipäraselt tema arengut ja õppimist ning pakkudes talle õppimiskogemusi, mis on vastavuses tema arengu tasemele omase teadmiste omandamise viisiga.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava rõhutab, et lapse harmooniliseks üleminekuks lasteaiast kooli on vaja arendada tema õpioskusi – suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Sellepärast kasutatakse Muhu lasteaias palju aktiivõppe meetodeid püüdes, et laps ise oleks oma õppimises aktiivne ja iseseisev. Aktiivpedagoogika põhineb tarkusel, mis oli sõnastatud juba 2,5 tuhat aastat tagasi Konfutsiuse poolt: „Ma kuulen ja ma unustan. Ma näen ja jätan meelde. Ma teen ja ma mõistan.”

 

Avastuspedagoogika

Avastusõpe on lapsest lähtuv õpetamine, kus õppimine toimub läbi maailma „avastamise” katsete, võrdluste ja vaatluste abil. Eesmärk on arusaamisega õppimine, kriitilise mõtlemisoskuse ning sotsiaalsete pädevuste arendamine, samuti õpilaste loovuse toetamine.

Avastusõpe lähtub põhimõttest, et lapse mõtlemine areneb kõige paremini siis, kui ta seisab silmitsi probleemidega ja õpib neid ise lahendama. Laps tunneb tegutsemisest, õppimisest eduelamust, talle pakutakse abi ja toetust siis, kui laps seda vajab, kuulatakse lapse küsimusi ja mõistetakse selle tähendust, märgatakse lapse enda kogemust ja mõistmist.

Avastuspedagoogika:

  • stimuleerib laste motivatsiooni ja toetab nende huvi teadmiste omandamise vastu,
  • mitmekülgselt arendab laste mõtlemist ja põhjuslike seoste leidmise oskust,
  • toetab laste mõistmist selle kohta, mida nad on õppinud.
  • Positiivne “mina” ja rõõm, mida laps tunnetab maailmas uusi imesid avastades, loovad talle motivatsiooni õppimiseks.

 

Õuesõpe

Ümbritsev keskkond on tõeline lapse jaoks alles siis, kui teda on tajutud – kompides, vaadates, maitstes, mängides on lapsel võimalik omakogemuslikult märksa rohkem informatsiooni saada kui tubaste ajaviidetega tegeledes. Arvestades eelkooliealiste laste õppimise eripära, püüab õuesõpe võimalikult palju kasutada kõiki erinevaid meeli. Lapsed õpivad looduses mitte ainult vaatama, vaid ka nägema, mitte ainult kuulama, vaid ka kuulma ja märkama looduse ilu. Õuesõpe kasvatab lastes positiivset suhtumist loodusesse, annab võimaluse tajuda seal toimuvaid seoseid ja tunnetada ennast ühe osana loodusest. Lapsed omandavad teadmisi planeedi ressursidest ja nende säästlikust kasutamisest, taime- ja loomamaailmast, nad mõistavad, et inimesel on moraalne kohus kaitsta ja austada kõike elavat.

Põhilised õuesõppemeetodid on vaatlus, õppemäng ja eksperiment.

  • Õuesõpe arendab lapsi sotsiaalselt, kuna annab võimaluse teha omavahelist koos- ja meeskonnatööd, nad on seltskondlikumad.
  • Õuesõpe arendab lapsi emotsionaalselt. Loodus sisendab rahu ja arendab kontakti maailmaga. Tegevus värskes õhus elimineerib lastel riiukust, nad on üksteise suhtes positiivselt häälestatud.
  • Lapsed, kes on tihedamas kontaktis loodusega, omavad ka paremini tulemusi keskendumises ja enesedistsipliinis.
  • Õuesõpe arendab lapsi ka füüsiliselt. Lapsed, kes regulaarselt viibivad looduslikus keskkonnas, on parema kordinatsiooniga, nobedamad, vähem haiged, nende mäng on mitmekesisem ja loovam.
  • Õuesõppe õpikeskkond pakub küllaldaselt võimalusi uurimiseks ja kogemiseks ning aktiviseerib lapsi loovale probleemi lahendusele.
  • Vaatlemine ja uurimine paneb lapsi mõtlema, üldistama ja järeldusi tegema, kasvatab leidlikkust, töötahet ja arvustavat mõttelaadi. Õuesõpe õpetab lapsi mõtisklema ja arutama nähtu üle. Lapsed õpivad analüüsima nähtusi ja leidma seoseid nähtuste vahel.
  • Omaette rahulikult tegutsedes saab laps ka iseennast tundma õppida, kogeda, mida ta suudab. See annab edaspidiseks eluks julguse olla tema ise.
  • Lapsed saavad uusi teadmisi, mõisteid, rikastub nende sõnavara.

 

Muuseumipedagoogika

Lapsepõlves loob inimene oma sidemed maailmaga ning ettekujutuse oma rollist selles maailmas. Ta õpib jagama maailma teiste inimestega ja omandab ühiskonna väärtusi. Väga oluline on sealjuures, et see maailm muutub tema maailmaks, kus ta tunnetab oma lähedust ühiskonnaga, sidet eelmiste ning vastutust tulevaste põlvede ees. Selleks peab tema jaoks avama ukse huvitavasse ja köitvasse keskkonda, mis paeluks oma ehedusega, haaraks tema meeled ja kõnetaks teda, võimaldaks tal vahetut dialoogi kultuuriga, pakuks inspiratsiooni arenguks ning kujundaks tema kogemusi ja teadmisi keskkonnast.

Aktiivõppemeetodina on muuseumipedagoogika lähedane avastusõppele, õuesõppele ja probleemõppele.

  • Külaskäigud muuseumi arendavad oma väljapanekute kaudu laste võimeid vaatluseks, ennustuseks, oletuseks, üldistuseks, võrdluseks, vahetegemiseks ja hinnangu andmiseks; toetavad nende arengut õppimiseks ja iseseisvateks õpinguteks.
  • Muuseumipedagoogika kujundab lastel ajaloolist teadvust: ettekujutust inimestest, kes on kunagi elanud Maal, nende tegevusest, käitumisest, tunnetest, mõtetest ja kohustustest. Võib tervikuna väita, et muuseumipedagoogika soodustab lastel võimalust saada tulevikus intelligentseteks inimesteks, kes tunnevad huvi ajaloo ja kultuuri vastu.
  • Muuseumikülastused ei mõjuta lapsi ainult “siin ja praegu”, vaid suurendavad nende uudishimu ning motivatsiooni otsida lisaks olemasolevatele teadmistele lisateadmisi, seega õpetavad need lapsi õppima õppimist ja on aluseks tulevikus nende eluaegse õppimise kujunemisel.
  • Muuseumipedagoogika soodustab lugupidamise kujundamist inimkäte poolt loodu vastu. Lapsed mõistavad, et asjade valmistamisse on kaasatud paljude inimeste töö ning nad oskavad seda tööd väärtustada.
  • Lapsed mitte ainult tutvuvad kultuurilise ja loodusliku maailmaga, nad omandavad ka huvitavas ja nendele arusaadavas vormis sotsiaalse käitumise reegleid. Läbi muuseumide külastuste järeltegevuste: kirjanduse, arutelude, vestluste, mängude, kujutava tegevuse, diskussioonide õpivad lapsed väljendama oma arvamusi, kuulama partnerit, saama aru tema positsioonist ja aktsepteerima teise inimese arvamust. Jagatud ühine kogemus toetab lastel ühiste huvide loomist, mis omakorda soodustab positiivset atmosfääri rühmas.

 

Bee-botid

Nüüdisaja maailmas on üles kasvanud uus põlvkond, keda on hakatud kutsuma digitaalseteks pärismaalasteks (ingl digital natives). Digitaalne maailm on selle põlvkonna jaoks lahutamatu osa ning digivahend on võti sinna sisenemiseks. See on generatsioon, kes ei õpi arvutit tundma kui võõrast ja kahtlast masinat, vaid kasvab ja areneb koos sellega. See põlvkond saab hästi hakkama ühendatuna ülemaailmsesse virtuaalvõrku.

Digivahendid pakuvad perspektiivset võimalust ka laste arenguks.

Bee-bot on lastele mõeldud robot, mis liigub mööda ruute. Ühest küljest saavad lapsed mängida, kuid teisest küljest on robotitest väga palju kasu ka õppimisel.

Bee-bot´iga tegelemine:

  • arendab laste loogilist mõtlemist, matemaatilisi ja eneseväljenduse oskusi, pakub võimalust nuputamiseks ja õigete vastuste leidmiseks; toetab võimet paremini mõista põhjuse ja tagajärje seost,
  • stimuleerib huvi programmeerimise, konstrueerimise ja modelleerimise vastu;
  • toetab laste individuaalseid võimeid (ruumiline mõtlemine, fantaasia ja loovus);
  • arendab peen- ja jämemotoorikat;
  • toetab laste koostöö oskusi.

 

Draamategevus lasteaias

Selleks, et aidata lapsi maailmas orienteeruda, kohanduda, edukamalt teistega koostööd teha, areneda, kasutatakse „Muhu“ lasteaias laialdaselt draamat ja draamamänge.

Draamategevus põhineb uurimisel, avastamisel, koos õppimisel, teineteisega arvestamisel ning suhtlemisel. See:

  • soodustab empaatia kujunemist ja teiste inimeste tunnetest aru saamist;
  • annab võimaluse ühendada keel, mõte ja tunne ühtseks tervikuks ning rikastab laste sisemaailma, arendab oskust maailmas tegutseda, suurendab enesekindlust;
  • õpetab lastele esinemisjulgust, suhtlemisoskusi, loovust, mõtlemise paindlikkust, probleemide lahendamise oskust, hinnangute andmise-saamise oskust;
  • .toetab laste praktilisi oskusi orienteeruda ruumis;
  • õpetab lapsi eristama head kurjast, toetab kõlbelist kasvatust ning väärtusmaailma kujunemist.